Pulmakingi valimisest kirjutab seekordses blogis kingiekspert Ingrid.
Tihti on pulmakutsetel kirjas, et pulmakink võiks mahtuda ümbrikusse. Ikka leidub noorpaaridel asju, mis vajavad soetamist või köögimööblid tellimist. Pole aga midagi parata… asjad kuluvad ning lähevad kergesti katki ning erilist mälestust neist tavaliselt ei jää.
Kui mu õde abiellus mõtlesin seega, et vaja oleks mõnda pulmakingitust, mis tõesti elamusena meelde jääks. Sõelale jäi mitu põnevat varianti. Romantiline puhkus unikaalses Kõue mõisas tundus midagi täiesti unikaalset nagu ka mõisapuhkus Eesti oma veinitalus. Samas meenus, et nad sõidavad niigi uhkele pulmareisile ning hakkasin seega otsima midagi ootamatumat.
Teadsin, et pruutpaarile meeldib mererand ja üheks varaindiks tõusis purjetamine Tallinna lahel, mille puhul nad saaksid ise valida, kas minna vaid kahekesi või võtta lausa 14 sõpra kaasa… Samas sõit Zapcat katamaraaniga tundus märksa närvekõditavam. Nimelt usun ma tõesti, et koos läbitehtud elamused ja katsumused liidavad. Sellepärast kaalusin ma ka pikalt Eesti pikimat trosslaskumist ja pöörast ATV safarit.
Ühe variandina kaalusin ka põgenemistuba, sest kindlasti oleks see hea koht, kus tulevane noorpaar enda koostööoskuse proovile saaks panna. Samas meenus mulle, et pulmafotograafi ei olnud nad üldse tellinud ja hea mõttena tundus ka üks ilus fotosessioon…
Lõpuks suutsin siiski otsuse teha ja valisin võrratu õhupallillennu (seda saab teha ka Kõue mõisas). Nimelt mõtlesin ma, et nii nagu abieluski ei tea kuumaõhupalliga lennates kunagi, kuhu täpselt Sind tuuled kannavad. Õigete inimeste ja tahtmisega saab see sõit olema aga väga ilus…
Ma juba väga ootan, mis pruutpaari muljed elamusest on. Minu kingitus mahtus ka ümbrikusse, aga usun, et muljeid ja juttu jätkub sellest ka pensionipõlves.