Kui Eesti Langevarjukeskus kutsus Kingitus.ee töötajaid hüppele, siis haarasid sellest võimalusest kinni meie kingipoodide julgeimad. Tegu oli 1200 meetri pealt toimuva iseseisva langevarjuhüppega ning selle tõttu oli mida oodata.
Siin on meie hüppajate värsked emotsioonid, kui need Sind hüppama ei kutsu, siis me ei tea mis see põhjus peaks veel olema 🙂
Oled sa kunagi 100 km/h sõitvast autost pea välja pistnud? Tead mis tunne see on? Kui see kõik nüüd kolmega korrutada ja 1,2 km kõrgusele õhku viia, siis saad enam-vähem ette kujutada, mis tunne on langevarjuhüppe eel. Umbes sellise kiirusega ja sellisel kõrgusel lendava lennuki avatud uksest tuleb välja hüpata.
Esimene tunne langevarjuhüppel on nagu tsentrifuugi režiimis pesumasinasse pea ees sisse lendamine. Kõik õpitu ununeb ja tegutsed instinktide ajel. Mühin, kohin; Sa laperdad ja „lendad“ kuidagimoodi õhus. Kus on see lennuk, mida peaks vaatama ja loendama kuni vari avaneb? See tunne pole üldsegi mitte see, mida võid vaadata Youtube’st ja ette kujutada – see kõik on kuidagi liiga reaalne. Kuni tunned G-jõudu, mida avaldab su kehale avanenud langevari ja teadmine, et sul ei lähe vaja enam enamust viimastel päevadel omandatud teooria ja praktika harjutuste teadmistest.
Ja sellest hetkest muutub reaalsus ebareaalsuseks. Istud seljakoti ja rihmade sees, kui alla vaatad, näed kuidas sinu enda jalad ripuvad kilomeetri kõrgusel õhus, sa sikutad juhttroppidest, teed lennukontrolli, sa ise juhid oma elu. See ei tundu reaalne. Kusagil kuklas on küll teadmine, et mis siis kui midagi läheb valesti? Aga see ilu mille kohal sa hõljud – see on pigem tunne nagu vaataks HD kvaliteediga National Geographicust, kuidas Bear Grylls ronib Džomolungma otsa, et seal paljakäsi grislikaruga elu ja surma peale võidelda ja oma õhtusöök auga välja teenida. Saad isegi aru, et ilmselt on see adrenaliin, mis sinus räägib aga …kontrollid kõrgust…sest seda õpetati ja seda peab tegema…tuul on tugev…
Kõrgust on jäänud 400 meetrit kui saad aru, et lähenemas on see ainukene oht – planeet Maa. Teed oma kohustuslikud manöövrid nagu õpikus ja alustad vastutuult maandumist. Esimesel korral ei tea ikka üldse, mida oodata. Kas maandumisel tuleb nüüd väga kõva põrutus? Kas liigun vastu tuult selg ees? Ei liigugi selg ees, isegi liigun natukene edasi, umbes nüüd peaks olema kolm meetrit maapinnani, kohe pean pidurid peale tõmbama. Täiesti uskumatu: maandumine oli pehme ja sujuv. Ma sain sellega hakkama, ma tegin kõik ise, ainult mina! Huvitav mis nüüd edasi, kuidas saaks vabalangemisega hüppeid teha?
Kukun 1…, kukun 2 …, kukun 3 …, kukun 4…, kukun 5…, see on igal langevarjuril sama selge kui vaatan-haaran-vaatan-tõmban-haaran-tõmban. Et sellest täpselt teada ja aru saada tuleb endal 1,2 km kõrgusel töötavast lennukist välja hüpata.
Tahad ka hüppama minna? Langevarjuri algkoolituse ning iseseiseva hüppe saad soetada Kingitus.ee lehelt.