Jõuluvana on lugematute muinasjuttude, lugude ja laste soovide kangelane üle maailma. Paljude jaoks on see rõõmu, lahkuse ja suuremeelsuse sümbol ning seega kehastus kõigele, mis jõulude juures on kõige ilusam. Detsembri saabudes vaatavad just kõige pisemad taeva poole, otsides märke kihutavast saanist, mille ees põhjapõdrakari. Aga kas jõuluvana on tõesti olemas? Või äkki on see lihtsalt inimese kujutlusvõime? Vastus neile küsimustele ei ole nii ilmne, kui esmapilgul võib tunduda. Kutsume teid lugema ja teada saama, kas jõuluvana on tõepoolest olemas.
Kas jõuluvana on olemas?
Kas jõuluvana on olemas? – see on küsimus, millele paljud meist on jõulude ajal mõelnud. Kui lapsed ootavad põnevusega jõuluvana ja tema kingitusi, siis täiskasvanud jäävad tihti mõtlema, kas see müstiline tegelane on tegelikult olemas. Jõuluvana on kujuteldav ja fantaasiarikas osa meie jõulutraditsioonidest, mis toob rõõmu ja elevust igal aastal. Kuigi me ei saa teda füüsiliselt kohata samamoodi nagu oma sõpra või naabrit, on tema olemasolu kindlasti tunda meie südames ja jõuluootuses. Seega võib küsimus olla pigem selles, kuidas jõuluvana loob maagiat ja imelist atmosfääri jõulude ajal, mitte niivõrd tema füüsilises eksistentsis.
Kuidas sündis jõuluvana traditsioon?
Jõuluvana traditsioon on välja arenenud sadade aastate jooksul ja põhineb mitmel ajaloolisel ja kultuurilisel mõjutusel. See traditsioon on kõige tihedamalt seotud Saint Nicholase ehk Püha Nikolausiga, kes oli 4. sajandi kristlik piiskop Lõuna-Türgis (tollal Väike-Aasia). Saint Nicholas oli tuntud oma helduse ja heategevuse poolest ning ta sai hiljem paljudes kultuurides jõuluvana eelkäijaks.
Jõuluvana traditsiooni tänapäevane versioon kujunes peamiselt Euroopas 19. sajandil ja sai mõjutusi erinevatest allikatest.
Hollandis ja mõnes teises Euroopa riigis tähistatakse Sinterklaasi (Saint Nicholas) päeva 5. detsembril. Sellel päeval jagab Sinterklaas kingitusi headele lastele. Sellest traditsioonist sai inspiratsiooni jõuluvana kujundamisel, eriti selle versioonis, mis levis Ameerikas.
17. sajandil tulid Hollandi kolonistid Ameerikasse ja tõid endaga kaasa Sinterklaasi traditsiooni. Ameerikas hakkasid erinevad kultuurilised elemendid segunema, ja nii kujunes välja ka jõuluvana kuju, kes tuleb kingitusi jagama jõululaupäeva öösel.
19. sajandil hakkasid kirjandusteosed ja illustratsioonid looma jõuluvanast kui suuremeelsest kingituste jagajast. Eriti tuntud on kirjanik Clement Clarke Moore’i luuletus “The Night Before Christmas,” mis kujundas jõuluvana kuvandi kaasaegses vormis.
Kokkuvõttes kujunes välja jõuluvana traditsioon Ameerikas kui kombinatsioon erinevatest kultuurilistest mõjutustest ja folkloorist ning sellest sai jõulude oluline osa. Jõuluvana on tuntud kui heategija ja kingituste jagaja, kes külastab lapsi jõulude ajal, kandes punast kuube ja sõites saaniga. See traditsioon on levinud paljudesse riikidesse ja on muutunud oluliseks osaks jõuluhooajast.
Kas jõuluvana elab Lapimaal?
Jõuluvana on sageli seotud Lapimaaga ja selle põhjapooluse lähedusega paljudes jõululugudes ja traditsioonides. Lapimaa on geograafiline piirkond, mis hõlmab põhjapoolset osa Rootsi, Norrast, Soomest ja Venemaast. See piirkond on kuulus oma lumiste maastike ja põhjapõdrakarjade poolest ning seetõttu on see saanud jõuluvana võimalikuks elukohaks paljudes jõululugudes.
Lapimaa külad, nagu Rovaniemi, on koduks mitmetele jõuluvana turismiobjektidele ja teemaparkidele. Näiteks ametlik jõuluvana küla Rovaniemis pakub külastajatele võimalust kohtuda jõuluvanaga, tema põhjapõtrade ja päkapikkudega. Turistid saavad külastada jõuluvana postkontorit, saata jõulutervitusi kõikjale maailma ja nautida jõuluteemalisi tegevusi.
Kuid kas see tähendab, et jõuluvana füüsiliselt elab Lapimaal? Tegelikult on jõuluvana Lapimaa külad pigem turismisihtkohad ja meelelahutuskeskused. Lapimaa on muutunud jõuluhooajal populaarseks sihtkohaks just tänu jõuluvanale ja sellest tulenevatele turismivõimalustele.
Jõuluvana on pigem sümbol kui füüsiline isik, ning tema olemasolu on tähenduslikum kui tema elukoht. Ükskõik, kas uskuda, et jõuluvana elab Lapimaal, põhjapoolusel või kusagil mujal, on tema roll jõulutraditsioonis ja kultuuris oluline. Ta sümboliseerib headust, heldust ja jõulurõõmu, tuues elevust ja rõõmu lastele ja täiskasvanutele kogu maailmas igal aastal. Nii et olenemata sellest, kus jõuluvana füüsiliselt asub, on tema hing ja tähendus olemas kõikjal, kus jõulude vaim elab.